Minu looming

Mõned minu mõtted, mis on luuletusteks põimunud… 

Nii kaunis on see armastus
mis mõistab igavikukeelt
ta paitab sinu hinge
meelt
suunab, väetab kehakeelt

Pilguist saab ta alguse
kaunist mõttest valguse
liitub sõnadeta väes
kasvab puudutuste käes

Jahtub pettumuste valus
andeks annab
kui on alust

Murtud lubaduste trotsiks
helget väljapääsu otsib
mõistab, lepib, proovib veel

Jah, nii kaunis on see igavikukeel
pikaldane armastusemeel

***

Enam ei soovi Su silmade malbust
Su paitust
kohalviibimise vaikust
Läida lõkkele tema
ja endasse too
kaunimaist sõnadest 
hõbevõrk koo
kuhu kunagi meelsasti 
langesin mina
lapsiku rõõmuga nautisid mind
Sina
las tema siis seekord võidab
ja end peidab
me üheskootud võrku
nii süütuna heidab

***

Sa austad kuud
ja mina päikest
Sa ootad ööd
ja mina möödumist

Üht imetled sinises taevas
ja teine sõuab tähelaevas
kui tõuseb päike
kuu kaotab läike
ja armsaim taas igatsuse vaevas

Õigus taevalaotuses viibida vaid ühel
koos pole loodud olla neil kahel
siiski süttib usk, teed endal rajab
et üheks hetkeks nad üksteist vajaks

***

Palun andeks
Ma ei märganud kui tulid
Ma olin tema kütkeis
Sa tead teda
Muidugi sa tead 
Tahad näha teda?
Tule päris ligi.
Ilus, onju?
Jah, sina. 
Muidugi sina
Alati sina
Sa oled väga ilus.

***

Elust, armastusest ja iseenda leidmise rännakust jagan oma mõtteid aga siin: https://www.facebook.com/vaejoud/

“Näitleja manab esile,
kisub alasti selle,
mis igas inimeses on –
ja mille Elu kinni katab.”
– Grotowski