pere

KUHU SA KIIRUSTAD?

Päevad mööduvad pidevas kiirustamises. Hommikuti on kiire, sest äratuskell helises liiga hilja või vajutasin seda kolm korda edasi või mingil põhjusel tipptehnoloogia õunakese näol vedas taas alt. Ruttu duši alla, lapsed üles, riidesse, kohv kolme lonksuga tühja makku ja juba olengi autos. Lapsed aeda, korrates kogu aeg sama lauset: “Tee nüüd ruttu! Ma jään hiljaks!” Ja isegi, kui koolieelik vaatab küsivalt silma, et miks kogu aeg on kiire, mõistan ma

HINGA

“Elu ei ole alati loogiline. Aga jätka koos temaga oma teel ja vaata, kuhu ta Sind juhatab. Sa võid üllatuda, kui taevalik ta olla võib.” – KK Elus on palju selliseid olukordi, mis teevad pagana haiget. Tihti isegi ei mõista, miks see olukord on tekkinud. Hääleke peas kordab nagu katki läinud grammofon: “Ma ei ole seda ära teeninud! Ma ei mõista seda! Miks jälle? Miks mina?” Esialgu püüad leida lahendust,

“Näitleja manab esile,
kisub alasti selle,
mis igas inimeses on –
ja mille Elu kinni katab.”
– Grotowski